#meesteseks
 

#testimine

Kui sul on kahtlus, et oled nakatunud mõnda seksuaalsel teel levivasse nakkusesse, siis tuleb ennast kindlasti testida. Testimine on ainus kindel võimalus teada saada, kas oled nakatunud mõnda STLIsse.

Paljud suguhaigused võivad kulgeda ilma nähtavate sümptomite ja kaebusteta, nii et paljud inimesed ei teagi enda nakatumisest. Sellest hoolimata võib nakkus tervist mõjutada ja edasi kanduda teistele inimestele. Seetõttu oleks hea testida end regulaarselt, isegi kui sul ei ole nakatumisest ühtegi märki ega sümptomit.

Testimine toob ka meelerahu ja annab sulle parema kontrolli oma tervise üle. Samas pea meeles, et test kaotab kehtivuse pärast järgmist seksuaalvahekorda. Testimine annab teavet olukorrast testimise hetkel. Kui elad aktiivset seksuaalelu, siis on tark end regulaarselt testida.

Testimine ise ei paku mingit kaitset ei praegu ega tulevikus. Kõige tõhusamat kaitset suguhaiguste (ka HIVi) vastu pakuvad kondoomid.

Mida testimisel silmas pidada

  • Tähtis on, testitud saaksid õiged kohad. Sa ei pea arstile täpselt kirjeldama, kuidas sa vahekorras olid. Anna lihtsalt teada, milliseid kehaosi peaks testima. Infektsioon võib asuda kurgus, peenisel või pärakus.
  • Kui oled tegelenud oraalseksiga, pead laskma end uurida kurgust, kui oled võtnud suhu, ja peenisest, kui sul on suhu võetud.
  • Kui oled tegelenud anaalseksiga, pead laskma end uurida pärakust, kui sulle pandi taha, ja peenisest, kui panid ise taha.
  • Kui oled tegelenud tupeseksiga, pead laskma end uurida peenisest.

Klamüdioos, gonorröa, trihhomoniaas, mükoplasmoos

Need nakkused levivad eelkõige limaskestade kaudu, mis asuvad näiteks kusitis, peenisepea serva all, eesnaha all (juhul, kui see on olemas), pärakus ja kurgus. Tähtis on öelda, kust sind on vaja testida.

  • Peenisest testimisel tuleb teha uriiniproov plasttopsi või võtab arst kusitist peenikese tampooniga proovi.
  • Pärakust testimiseks keeratakse vatitikku vastu pärasoole sisekülge.
  • Kurgust testimiseks võtab arst sinu suu tagaküljest kerge kaape väikese vatitikuga.

HIV, süüfilis ja viirushepatiidid (A-, B- ja C-hepatiit)

Kui lased end testida HI-viiruse, süüfilise või hepatiidi suhtes, tuleb sul anda vereproov. See saadetakse analüüsimisele laborisse ja tavaliselt saabuvad vastused kolme päeva jooksul.

On olemas ka HIV-kiirtest, mille vastuse saab teada mõne minutiga. Kuid pea meeles, et võib kuluda kuni kolm kuud alates nakatumisest, enne kui HI-viiruse saab kiirtestiga avastada.

Ära unusta, et A- ja B-hepatiidi vastu on võimalik end vaktsineerida.

Vaata, kuhu minna testima.

#testimine

Kui suurelt riskid?

Hindan riski

#paljuriskid

Kui hoolid sõbra tervisest, jaga lehte

Jagan lehte

#sharingiscaring

Kus testida?

Loe edasi

* kehtib kuni märtsini 2015.

Kui oled huvitatud tasuta testimisvõimalustest ka hiljem, liitu uudiskirjaga

Veebilehte rahastab Tervise Arengu Instituut SA Eesti Teadusagentuuri „Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamine kaudu“ meetme „Tervishoiutehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine“ tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programmi TerVE ning riikliku HIV ja AIDSi Strateegia aastateks 2006–2015 raames. info@hiv.ee